Pikem kirjutamispaus tekkis suvepuhkuse tõttu,mille veetsime pojukestega saareriigis.Nädal Hiiumaal lendas kui linnutiivul,oli päikest ja viimase päeva eelõhtul karmi äikest südaööst kuni neljani hommikul.Loeti kokku et 15 minutiga sähvis 601 välku.Läksin südaöö paiku üle õue vanasse majja ööbima ning hele valgus täitis taevakaare Kärdla pool nii et justkui pidev valguslahendus oli üle taeva,eimingeid vahesid ega sähvatusigi.Kuivalt raksutas terve öö,hommikutaevas oli väga valge Vahtrepa pool,kohvijoomise ajaks oli laul vaikind laias laanes...Suundusime ringsõidule ümber saare Sõrust kuni Kõpu ja Kärdlani ning suure ringiga tagasi pärast einet Sõru sadamakohvikus ning Kõpu tuletorni.Klaasinäitus pastoraadis oli uskumatult vägev,näitusepiletööridest kohalikud neiud olid mede pojukestest vaimustuses ning palusid pildistamisluba...Reigi jäi küll meelde,kuid piigad polnud Ettie väärilised,kellesse pojukesed lausa armusid.Patrik istus alati söögilauas daami külge liibunult ning vaatas talle silma sisse igal võimalusel.Tõnise pruudile hüüatas Sebastian Haapsalus lahkumisel autouksel seistes -Ettie,ma ei unusta sind kunagi.Ja siis olime sunnitud nende armuobjekti jätma Kalevi t. majja ning lahkuma pealinna suunas.Täna olid nooredmehed meitega kodus,sest Mimmiliisa laekus ennelõunal Vihulast,homme kipume uude automuuseumi ning seenemetsa Leesile.Lubasin oma õhkrelvad haarata et metsas laskevõistlust teha.Saarel juba tegimegi paugutamisi,Ettie meisterdas märklaua jooksva tiigriga ning Patrik sai Colti kelgu vinnastamise suisa käpa sisse.Pika toruga riist on küll täpsem kuid käsitsemine seevõrra raskem.Kolmas on õhkballoonidega seda kaasa ei võta sest balloonid otsas on.
Nüüd võtaks vanduda Mulgimoto müügimeest Tarmot,kes kahe nädala jooksul pole suutnud saata hinnapakkumist Microcar Due First peale,veeretab mingi mulli - 1.augustil tuleb puhkuselt siis saadab.Täna juba 13,päev,aga ni otveta ni priveta.Hommikul helistasin ja solvus kui küsisin kas pean selle paberi pärast siis tõesti Viljandisse tulema ja kui ta ise ei saa,las keegi teine teeb pakkumise ja saadab.Seepeale vastas tähtsusest pakatav mulk,et talle ei meeldigi sellise inimesega kõnelda...No tere talv,miks poiss võttis ülejõukäiva ameti.Labidas ja aiakäru olnuks hoopis paslikumad mehe tööriistad kui suhtlustöö na raskeks osutus.
Pean leidma lahenduse nagu sovjetreziimist tulnule kohane,sest raskused on nende ületamiseks...ja ilma hinnapakkumiseta pole mõtetki papreid sotsametnikule kätte viia.Kuigi ma head tulemust ei julgegi loota,Riik ju puhta vaene kus ta siis vaegurile mopoauto soetab.
Tegelt on hoopis etem põristaja VW Lupo,pisike ning vähejanune suveautoke vanahärrale.Ju siis tulebki invakäru soomepoistele tagasi viia.Otsuse teeb olukorrast lähtuvalt
teie paadikapten Neemo E Poldre
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment