Igahommikuse hurraaga blogiposti otsa hüppab ja tervitab teid rõemsaste.Sest pärast HommikuTelet mul kauaotsitud Eesti Nokkija välja pakkuda .Mille nimeks Eesti Üksik Pedepataljon on.Ideepõhjaks ekraanil nähtud kurblih staarfotograaf(?)Indrek Galetini hala,justkui tema pääsenuks äsja priiks armeeteenistusest kuna olevat end pedeks tunnistanud,kes teiste poistega kasarmus koos elada ei saavatki(!) Loo taustaks näidati (vist) ühte Kroonika fotot,kus karvaudemeis lõuaga karvajalg teda musitab. Õnnetu pedekandidaat väitis-ta ju hoopis sosistab... Hunt neid tänapäeva jorsse teab-hakatuseks sosistavad,siis juba koos nahistavadki.
Ise teavad,mis teevad.Vanas Sparta armees olnud pedesuhted soositudki-sest "poltsõbra" e. boyfriendi eest mindud kasvõi surma,väitis saates hääl kaadri tagant.Mul tekkiski geniaalne idee mõttetalgute Kas teeme ära? raames.Kui meil on varuks pedepataljon,nagu Kodusõja-aegsel väejuhil Vassili Ivanõchil oli ratsapolk mäenuka varjus,kes kriitilisel hetkel sekkus. Ei poleks mingit hirmuraasugi suure ja hirmsa põlisvaenlase ees.Kui asi karmiks kisub,küsiks Tanki-Ants kurja häälega:Kas kutsun pedepataljoni?Ja OMON-ohmoonlased ning baretikandjad-eriväelasedki põgeneks kabuhirmus. Kes ikka tahaks oma urruauku Kodumaa nimel ohverdada?Mehetunnustega inglikesest e. Angeleist läheks tavamaailma.
Käidud sai vene pressiklubis Impressum,kuhu jõudsin päris napilt oma inglise vestlusklubist.Nordic Hotel Forumis korraldati vene televisiooni ühe tippajakirjaniku,endise sõjareporteri ja tänase kultuuriuudiste juhi Vladislav Fljarkovski meistriklass.Väga huvitavaid üksikasju kuulis saalitäis rahvast Iisraeli-araabia sõjast,mehe päevadest ja elamustest ses sõjakoldes. Kus pommiterrorist oli igapäevanähtus nagu meil mutike Nõmme turul.Ja seal julges ta elada-töötada aastaid koos naise ja äsja kooliläinud pojaga !Tajutavalt kultuurne ja haritud mees,kes ei allunud kohalike muulaste provokatsioonidele suunata teravik vene sõjaväepensionäridel Eesti riigilt saamatajäävale pensionile(?) ja Tõnismäelt skandaaliga minemaviidud pronkspuuslikule.Korduvaile üritamistele vastas ta ikka:see on (kas) vene valitsuse probleem või (eestlaste endi) siseasi,ja ega ma tulnud siia teile vahekohtunikuks.Ka moderaator Galina käitus vaoshoitult ega lasknud mitmel provokaatoril jätkata.Ju talle meenus EE äsjane artikkel,mis sedastas:Eestivaenulikud koosviibimised on nood Impressumi üritused.Ja Galina küsis,kuidas meile Nordic Forumis meeldib,sest Impressumile Rahvusraamatukogu oma saali ei lubanud !Või veel,pressiklubi järgmine agitpropüritus on pühendatud kurjategijast kangelasküüditajale Meri Arnule,kellest olevat valminud raamat ja film(?).Ma ei julge täna lubada,et jätan/ei jäta seda üritust vahele.Sest kui lähen,saab peade kokkulugeja hiljem öelda:nii-niipalju inimesi mälestusüritusel viibis...Kuigi tõemeeli öeldakse: Muld jälestust matta ei suuda!
Ja et goebbelslikku suurvalet veelkord tuvastada,peaksin kohal viibima. Sõltumatu vaatleja ning blogipidajana-ateist olgu piibli seikadega kursis.
Täna võtame perega pidulikult vastu Obama saadikuid:poeg ja minia tulevad sealt Nõgiaru-poisi juurest reisimast koju.Päritoluvihje on pärit Eesti hambameestelt-sest tahmanägu,nõginina,söekott ja briketipoiss pole ju poliitiliselt korrektsed lembenimed.Või on?
Kevadiselt parimaid looduselamusi soovides
lehva-lehva!
Väsimatult teie Neemo E. Poldre
P.S. Fljarkovski kiitis meie kordumatu iluga linna ja olnud imestunud,kui lasteaialapsed viidi ülekäigurajale erksais ohutusvestides."Miks meil Moskvas sellise lihtsa asja peale pole tuldud?"küsis retooriliselt.Aga ta esmakohtumine linnaga olnud juba 1993.a.,kui söönud Klenski Dimkaga KK puhvetis viinereid.Saalisviibinud riigipööraja oli ka varmas pillama oma tavarepliiki :Fašistõ,blin!Kuna see käib tal justkui kirjavahemärgina,ei võtnud keegi tuld.Mõtlesin kohe,et vastaspoole okupatsiooni aegu olnuks Dimka ustav saksa välikomandantuuri tõlk või fašistliku kindrali tentsik-autojuht.Natuur selline,misteha!
Remark2:kusagil keegi natsist kilkas vene pressis,et Eesti heroiseerib fašiste,kuna avaldati kalender punaste vastu võidelnute fotodega.Hea,et natsitulnukad riigikeelt ei valda-muidu nad teaks,et Eesti Leegioni ajalooraamatuga koos valminud kalendriga ilmus ka Leegioni lauludega CD, kus peal kõik mu noorpõlves kuuldu.Sest esimene pruudiraasuke Silvia,kelle pool elasin ja kes mind nuttes murdmatu liidu kroonusse saatis,neid kauniste akordioni saatel mulle laulis. Elamus mis ei unune...Tänagi kuulan neid laule nostalgiapuhangus.Vene kroonus õpetasin kaasteenijaile Lily Marleeni,mida laulsime õhtustel sunduslikel " jalutuskäikudel" lausa rivilauluna(?). Patuks seda ei peetud,sest ei kained ega poolpurjus ohvitserid ei mõistnud tuhkagi.
Wednesday, April 29, 2009
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment