EestiPoiss

Päevast !Ja päevateemaks tarkade inimeste mõttekilde serveeriks.Ajakirjas Akadeemia 6/2009 leiab tuntud semiootiku Mihhail Lotmani põhjapaneva kirjutise "Hirmusemiootika ja vene kultuuri tüpoloogia".
Tsitaat:Ropendamisel (on) veel üks kõrvalfunktsioon-hirmu peletamine-ning kõva ropendamist võibki käsitada fetišina,mida kasutatakse hirmu peletamiseks." Samas ka näide oma isa juhtumist,mil too jäeti üksinda steppi -õnneks püssiga,millest paugutamise vahele ta röökis teada-tuntud slaavi väljendeid...
Miks see mu tähelepanu äratas?Kahel korral elus olen pääsenud julmast ketukast,lausa kambakast pätistunud venkude käest.Ilmselt tänu karmist ropendamisest ammutatud julgusele? Esimene kord oli punaarmees,kui Donetsi narkomaani juhitud jõuk tuli ähvardama - väidetavalt minu liigülbe keelamise peale.Olin päevnik,tääk vööl.Kui mu eestlastest kaasteenijad,maapoisid tulid kurtma,et jälle meie kapikestes šmonni tehtud,puhast vuuki aretatud.Kogu sõdurpoisi maine varanatuke pätsatud. Sõrmega viipasin bandepealiku enda juurde ja käratasin puhtaimas vene keeles,et see pull lõpeb nahatäiega! Noorsõduri kohta ennekuulmatu ülbus(?)Mille peale tuli vastus:Hommikut sa ei näe,mees!Panin vastuseks ritta terve kasarmutäie matte Balti laevastiku sõnavarast ning lõpetasin oma monoloogi tõsiasjaga,et ega ma ole lootnudki koju tagasi jõuda.Surma lähen siinsamas,kuid sinu,raipenaha,võtan kaasa.Sest mul poogen mis saab edasi.Kinnituseks tõmbasin vööloleva täägi poolenisti väljagi ja lõin laksuga tuppe tagasi.Kas mõjus matirida või pussitera näitamine,ei tea.Ilmselt olin kui julge hunt,kes oma kuraazist hoogu läinud.Kuid asi lõppes,kapid jäeti rahule.Ju mõjus seegi,et kutsusin Balti riikidest pärit kaassõdurid grupiti kurilkasse ja seletasin, kuidas öösel madinaks läheb ning millised peakolud kõigepealt taburettidega puruks taome.Meeleheitest teed ju midaiganes!
Teine samalaadne juhus oli mõni kuu pärast kroonut kui südaöösel Harju varietee baarist Balti jaama, rongile suundusin.Parajalt joogine inime on julge ju.Tasunuks arvata,et kisklemishimulised patsaanid kambakesi hilist teekäijat varitsemas.Pargipingi seljatoel see kamp kükitas,nende julgeim löömamees astus vastu ja küsis suitsu.Kohe hakkas kahju endast,kes jalust lüüakse ning keda jalgadega terve jõuk näkku ja makku kolgib.Lasin kuuldavale tiraadi lõputust roppusevaramust ning surusin parema käe taskupõhja,kus enesekaitseks turske garaazivõiti leidus.Jutt ja liigutus ei jätnud kahtlusevarjugi,et see mees siin karmilt vastu hakkab.Kuni suudab. Pakutud suits võeti vastu ja patsaan lonkis omade poole tagasi...
Ja ongi Lotmanil tuline õigus,teadus kinnitab elus ettetulevat.
Teinegi teadurilt pärit tähelepanek,küll geriaatrilt ilmselt.Teema:kuidas elada vanaks ilma et terve mõistus teid maha jätaks. Kehaline treening. vähemalt keskharidus,suitsetamisest loobumine,seltskondlikkus.Uuriti kahte ja poolt tuhandet üle 70 aastast vanurit.Neist tervelt 30 % võimed ei kahanenud,pigem suurenesid.Ja liigutamagi peaks end vähemalt korra nädalas,saatusekaaslased.Kuhjunud aastate ohvrid,kui nii võib öelda.
Aga teie muudkui liigutage.Liigutage ja ärge suitsupause pidage.
Lehva-lehva
ikka teie väsimatu
Neemo E. Poldre
kes vajab seltskonda nagu kala vett.