Tuesday, July 30, 2013

Ühiskondliku kokkuleppeni ei jõutudki,kuigi tahtmine oli...

        Märkisin ju, et pärast Postimehes ilmunud asjalikku arvamusavaldust et peaksime Sinimägede mälestusürituse juures jätma vihjamata valulikule faktile et tegu oli 20.Eesti SS Relvagrenaderide diviisi veteranide mälestusüritusega,mis on ajanud vene karu igal aastal tagajalgadele,olekski õige teha vastavalt ettepanekule.Ent mõnedki printmeedia väljaanded ei loe konkurentide üllitisi ega vaevu kaasa mõtlema.Isegi Eesti Välisministeeriumis ei ole  piisavalt terase mõtlemisega inimesi, kuna sealtki ilmus vastulause ekspunavene ärritumisele sõnastuses,kus relvagrenadere taas tublide SS-lastena mainiti.Aga ehk pole mina asjast õigesti aru saanud ning Venemaa plaanitav sügisene relvatäristamine Leedu piiride taga kus Valgevene ja Venemaa teevad ühisõppuse teemal-rünnati valgeid venelasi ning punased kaasmaalased tõttasid appi rasketehnika ja lennukitega.Selles külma sõja aegses õhustikus ongi vist tarvis neid tiblakrantse SS-laste nimetamisega korrale kutsuda et nad teaksid millega mängivad...jälle antakse valus kolakas justkui toona,kui laibarivi palistas Sinimägede nõlva.Punaste kõrilõikajate laibad, kui asju õige nimega mainida.
Eeloleval aastal on Sinimägede vastupanu ümmargune tähtpäev ning kui Taevaisa tervist ja jaksu annab olen minagi pärjaga mälestamas neid tundmatuid eesti poisse, kes olude sunnil võitlesid saksa mundris ning Schmaisser käes punase katku vastu. Sinimägedes mälestusüritusel näeb ikka  mu väsimatut relvavenda Fredy Leppa, kes esiplaanil seistes kaitseväe mundris pidulikult auvalves me trikoloori hoiab.Mees juba üheksakümnendates,miks siis mina ei võiks,isegi 70-nes verstapost veel saabumata...
Tänane keemiaravi oli vist juba kuues või seitsmes ning laabus taas hästi.Minu asendusarst kiitis mu tervist ja südikust,öeldes et paljud patsiendid peavad suvepuhkust ei vaevu kohale tulema.Olga Konovalova või mistanimioligi, ütles minu jutu pääle hea repliigi.Mainisin lahkumisel, et küllap  frustreerunud inimesed manavad eesti tervishoidu, millel pole täna suuremat häda.Mina ja mu pere oleme saanud head abi ning kvaliteetravi.Doc teatas heas eesti keeles ,et on ka Venemaal töötanud ning sealne arstiabi on täielik kaos, õudus.
Nüüd oli mul heameel Narva autohuvilise meespere pärast,et nemad on sest kaosest pääsenud,kuna põgenesid Kremli päkapikkude maalt jubas õndsa Leonidi päevi.Huvitavate ja silmaringiga vene meestega kohtusin üheksakümnendail kui viibisin piirilinnas autonäituse eksponendina,hiljem ka ise korraldajana kui hr Salundoga Auto 2000 tegime.Hea jutuga ning erudeerit mehed jutustasid detailselt kus Saksamaa linnades asuvad Fordi koostetehased ning mis mudeleid sealt tuleb...Pastoi vennikesed, kus te seda kõike teate, mind teavitas Fordi maaletoojakoolitus, aga kes teid.
-Meie loeme ju Za Ruljomi,  kõlas üksmeelne naerusuine vastus.Lausa lust on lävida selliste messikülastajatega,ka meie üritust  turvanud Narva politseiohvitserid olid ülimalt sõbralikud ja toredad, viisid ringsõidule läbi linna ning isegi Narva-Jõesuu huviväärsused ei jäänud nägemata.Täna teatati,et sealsed kalamehed püüdvat parte saiatükiga õngenööri otsas.Kohapeal hing seest välja ja suled kaldapealsele-no mis sa näljahädaga teed, ei lähe ju naabrimeest nosima nagu Leningradi blokaadinälja päevil....
Lõpetuseks. Mimmiliisa ostnud uue Nokia,kuna Samsung, isegi mitte vana,andis otsad.Uus vist Hiina lapstööjõu toode et akul pole võhma isegi päeva lõpuni.Hakkan mina pakendist eestikeelset manuaali otsima,kuid võta nipust-seda pole.Tutkin siis lätikeelset kuid ainsad tuttavad  sõnad on ludzu ning Nokia. Saldejumsi tean ka, aga toda pole mitte nimetatudki. Miks küll, küsib
eestlasest paadikapten Neemo E Poldre 

Monday, July 29, 2013

Musta huumori maski all ilmselt

oli serveeritud Vene välisministeeriumi tänane protest Sinimägede veterangrenaderide mälestuspäeva pihta.Sest see kõlas nii- kogu üritus oli RÄIGE INIMÕIGUSTE RIKKUMINE /Sic/.Siit peab arukas inimene järeldama et punasõdureil oli õigus nii esimese okupatsiooni ajal kui sõjaga naastes baltlasi TAPPA JA KÜÜDITADA, SEST SEE OLI PUNASÕDURITE VÕÕRANDAMATU õigus ning leninlik püha üritus karistada uskmatuid koeri, aga vastuhakk oli juba kurjast,see tuleb hukka mõista nii nüüd kui edaspidi.
      Huvitav oleks tõesti teada, mida mõistavad inimõigustena Euroopa Liidult häälekalt oma rahvale vaba liikumist nõudvad Kremli peremehed.Kindlasti mitte seda millest mõtlevad ühinenud Euroopa rahvad,sest nende mõttemaailm pole nii väärastunud,sassi aetud jabura kommunistliku ideoloogiaga.
Keegi teeb jatkuvalt katseid meiegi kallal.Miks muidu väidab me politsei et telefonivarast otsides ei tohi teda positsioneerida, sest väidetavalt keelab seda miskine säädus, mis kaitseb toda vargapoissi. Täna lisandus ka autovaraste jälitamise ning kinninabimise teema.Et kui keegi võittis auto sõitmiseks elik laenas, tuleb tedagi siidkinnastes kohelda.Kas naljamehest nooruke siseminister ootab ja loodab omakohtu korralekutsuvale mõjule või heiastuvad talle muud ideed, pole allakirjutanule teada antud.Autovaras,kes vahepeal oli ärandaja on nüüd lihtsalt omandaja,endine e.põhiomanik lihtsalt kannatanu...Ta ju pole enam miskine omandaja ega omanik.Sest uus mees,Jefim on juba päral nagu SLeht teatab..     
             Veetsime Mimmiliisaga tänase imekena ja suvesooja päevakese Ihasalus Mumme Sirtsu juures.Naised käisi meres,mis majakesest tühja pudeli viske kaugusel,meie Mardiga heietasime minevikumälestusi.Selgus et minu hea Õhtulehe töökaaslane reklaamimees Jüri Jakoobi oli temagi  paremaid ning   võimekamaid defkahankesõpru,kes igas olukorras kõikvõimalikkke asju suutis kohale võluda. Siis pakuti mõnus suine lõuna - heeringas värske kartuli ning ürdivõiga,juurde valitud sibulast rõngaid. Õlut manustasime Mardiga  kahe mehe moodi...Õhtu pühendas mo lambasihver hoopiski vaarikamoosi keetmisele,mille ka purgatooriumisse e.purkidesse sahistas.Pätu ja Sepo käisid köögis moosivahuga maiustamas ning olid kergelt häiritud kui pakkusin teelusikaid näpulakkumise asemele. Huvitav kas kodus üldse kombeid pole õpetatud, mõtlesin.Kuimitmes kord juba imestavad kui neid korrale kutsun ja käitumisjuhiseid jagan.Mulle küll ei meeldi kui pannkoogihommikul moosipurki näppe pistetakse või külmikust haaratud mahlapakist otse juuakse, kuigi pakun teeklaase sest nii on viisakam kuna mehed just oma koduse külmiku kallal ei nahista. Veetilgad jätavad kivissegi jälje,küllap ka minu kombeõpetused kunagi vilja kannavad
usub paadikapten Neemo E Poldre

Sunday, July 28, 2013

Lausa kosmonaudi vererõhk sul,mees

ni öeldi mulle teise ravikuuri hakatuseks Haapsalu Neuroloogilises vast oma kümmekond aastat tagasi, kui saavutasin  tulemuseks eilehommikuse 130/90 mis üllatas nüüd mind ennastki. Kuna nädalatagusel perearsti külastusel vereproovi võttes mõõdeti omapärane 220/280 vms.Tean küll, miks. Sest olin jätnud unarusse uue retsepti tellimise kui Norvasc ja Betaloc ZOK otsa lõppesid Ning olin harjunud elama nö enesetundepõhiselt, unustades oma kõrgvererõhutõve.
Ent nüüd,  juba nädalakese seda va kosmonauditoitu e. tablette tarbides taastuski patsiendi normaalne veresurve.
Jatkuvalt erutab Eesti progressiivset avalikkust shokeeriv välireklaam  Mine p***i. Mis sugugi ei tähendavat muud kui ETK soovitust Mine poodi. Samas on hambamehed pakkunud Sakule irriteerivat sõnumit Laku v****u, mis tähendavat Laku vahtu, AGA MIDA SIIS TEIE MÕTLESITE.
Veel häid killukesi meediast.
Reformierakonna õhinapõhised elektroonilised  siselahendused pole e-valimised, on targad inimesed väitnud.
        Kui küsite, miks ma nii innustunult blogistan, siis pakun ühe võimaliku versiooni. Nimelt kui mäletate, miks Manuel Barroso valiti mitme kandidaadi seast Euroopa Parlamendi peameheks, oli põhiline argument tema toetuseks järgmine- Mees on innukas blogija...Kui sellise ankeedi toel pääsen parnassile, siis blogistan rõemsaste edesi. Sest mine isahane tea...
Tänane imekaunis hingamispäevake pole tegelt just aasta parimate killast.Sest Luksemburgi noorpere suine puhkus otsa lõppi, nüüd on ees sõit Lennu jaama et aeroplaani pääle ronida.Kuna noorte järgmine võimalus kodumaile juhtuda on väimeespoju jõulupuhkuse aegu, tuleb meil ilmselt minna noorte poole  Mimmiliisaga oma sünnipäevi tähistama, viibida 5.-6.oktoobril väljamaal.
Aga täna loobusin minemast noorperet saatma. Et mitte seal suurest kurbusest halama hakata - sest tunnen ennast meeleliiguse ajal. Selleasemel hüvastelime kodutanumal ning pärast Juke starti astusin köögileti manu ning vormistasin Campari apelsinimahlaga.Mis kuigivõrd leevendas mu hingevalu.
Nüüd ongi tibake rõemsam teie
paadikapten Neemo E Poldre

Saturday, July 27, 2013

Hommikuse pannkoogilaua-tagune vestlus

võib vahel olla päris üllatav-värskendav. Pärast pojukeste meie pool ööbimist otsustas Mimmiliisa et pakuks neile pannkooke ning nende nosimise aegu teatas Patrik et talle on öeldud-oled hea, tark ja tubli poiss. Sebastian kuulab teispool lauda ning kostab iroonilise häälega - Ju nägid seda öösel unes.
Märkasin et kokkulepe mida pakkus PM ei läinud läbi - ikka mainitakse seoses sel nädalavahetusel Sinimägedes toimuva relvagrenaderide kokkusaamisega, et tegu on 20. Eesti  Waffen -SS diviisi veteranide kokkutulekuga. Mis pagana pärast peame visalt kinni hoidma sest Heinrich Himmlerile allununud väekontingendi surnupealuu-tähisega meeste nimest kui see punamõrtsukaid jätkuvalt aina tagajalgadele ajab.Kirjutagemgi hoopis, et maailma progressiivsed rahvad tõusid relv käes vastu idast lähenevale punasele katkule,mis ähvardas hukutada Balti riigid ning tappa/küüditada kogu kolme riigi  intelligents. Olid ju Sinimägedes venelastele vastutuld andmas nii prantslased, inglased kui sakslased... rääkimata vapratest baltlastest kes oma kodu kaitsesid.Ning poole aasta kestel panid vastu ülekaalukale punasele teerullile, mis õnnestus pidurdada ning tänu millele õnnestus pääseda kümnetel tuhandetel eestlastel, kes pagesid läände ja alustasid uut, turvalist elu. Minema said siit hädaorust ka lätlased ning leedukad. Ja see kõik häirib ning erutab kommunistide järeltulijaid,derzaavainimesi ikka ja aina.Öelgem siis välja eeltoodud alasti tõde ja unustagem see tubli SS väekoondis,sest Waffen SS polnud mingi sõjakuritegelik organisatsioon, kaugel sellest.
Aga te õppige ajalugu,õppige nagu hullud
pakub teie paadikapten Neemo E Poldre

Thursday, July 25, 2013

AA on minu lipukiri ja nii las jääbki

     Selgitan - mitte Anonüümsed Alkohoolikud vaid hoopis Autod ja Ajakirjandus, selles olen järjest enam veendumas.Mingi autohaigus on veres juba poisipõlvest kui isa pistis mind meie pere helehalli Moskvitch-401 rooli ning kooli seinalehe toimetaja ametikohast alanud ajakirjanikukarjäär ei näita veel ruudulippu ehk lõpujooneni jõudmist.Ning nüüd mil olen haaratud oma vastse invaauto hanke mõttest ning kogun dokustaate sotsametile esitamiseks, usun pärast eilset vuramist Vahuri koduvärsktoa õuele et peaksin ikka tillukese pärisauto pääle mõtlema. Mis ma sellega peale hakkan, küsib  aina Mimmiliisa. Aga see annab mulle vabadusetunde, et pääsen ise liikuma kui mõte tuleb - kasvõi Nõmmele Reval Cafe turuterrassile, kus naudin värskeid sooje pirukaid.Olin seal juba vahepeal stammkunde, kellele pakuti degusteerimiseks uudistoodet spinatipirukat.Ja alati tuleb teenindajanna leti tagant,et mulle kohvilaud katta kui olen tellimuse tasunud. Sest ühe käega ja longates üle saali ikka kõike ei tassi.
Eilne kiire visiit Vahuri poole oli värskendav,sest sukeldusin vanasõidukitaastamise profimiljöösse. Et perfektne ennistaja on keskendunud saksa margile DKW,oli seepärast mulle üllatav et pole see  kereehituses ohtralt puitu kasutav tootja kunagi suuremat huvi pakkunud.Ju vist rohkem seetõttu, et lisaks klubi asutajaliikme,kullassepp Konstantin Spirka autoiludusele pole näinud ühtki nii heas korras Deutsche KinderWagenit. Mäletan  kui õnnelik oli vanahärra kui leidis oma reliikviale kodarrattad, mis olevat sportlikuma DKW variandi eritunnus...Eriti häiris mind siis ukselingisarnane käiguvahetushoob keset armatuurlauda, ka mäletan pea alati suitsevaid mootoreid, sest ju oli nende kordategemine varuosade puudumisel raskendatud.
    Kingituseks viisin autotaastajale Horchi roolipealse signaalivõru,mis meie keldris uut omanikku ootas.Lisaks oli seal karbis ka kümmekond autoukselinki,mis rännanuks prügilasse kui ma uisud alt viskan - nüüd on need õiges kohas,autopühamus.Horchi esiuksepolstrid koos ukselinkidega ongi vist rämpsuteele saadetud.Neid ma enam keldrist vanast kohast ei leidnud.
Järgmisena kutsun külla,terrassikohvile Vahuri poja Indreku, kellele tahan tutvustada trükiseid mis klubi ajalugu meenutavad.Kahju vaid et minukoostatud eesti autojuhilubade ajalugu läks mu oma lolluse tõttu täiega  ühe ARKi kolleegi Reinu kätte hoiule kui seal koos töötasime.Miks ma küll endale aruandest koopiaid ei teinud, arumaeisaa. Värviline dokumendimaterjal oli kaustas loo juures, saanuks ju ajalooraamatukese kokku panna nagu soomlastel juba on.
Ära kunagi kahetse vanu lollusi, karda uusi ja hullemaid, ütles vanarahvas.
Seda tunnistab ka teie paadikapten Neemo E Poldre

Täna sain maha isikliku rekordiga

kui ma oma palatiarsti ettekirjutuse kohaselt lahendasin järjekordset ristsõna-nagu neljapäeviti tavaks, ikka Luigepoju Ekspresseni oma, mille eest kahel korral rahalise preemiagi pälvinud.Kas 32 euri elik viisada eeku oli suur või väike raha, otsustage ise. Aga kui selle veerandtunniga teenid, siis polee pahaa.Täna saatsin vastuse internetitsi ära juba k.8.15.Mis tõega isiklik rekord.
Eile hilisõhtul vaimustas meid väike printsess Anna, kes tuli koos ema Beritiga naabrite poolt,et head ööd soovida ja koju minna.Nähes avatud terrassiust haaras uksevahelt pojukeste veepüssi ning lippas toas ringiratast,ise suuga täristades ta-ta-ta-taa. Naersime et kõhud kõveras,millest neidis läks suisa pöördesse ja lisas hoogu. Kahju et puudus salvestamisvõimalus, seda oleks väga tahtnud näiteks filmilõigukeses näha ja teistelegi näidata.
Piilun ühe silmaga juba asendusautot oma mopoautole,mis tuleb vist Soome tagasi viia, sest klubisõber teatas eile, et JDM-i plastkere kipub pikemal kasutamisel pragunema, millest ma polnud kuulnud midagi.Kahju,sest kui õlitaseme karteris alla saame,hakkab ka teine diislipihusti tööle ning mootori rappumnine väidetavalt kaob, kuid nüüd kadus ka lootus et väike putukas muutub kunagi pojukeste õppeautoks...Asemele võiks tulla korralik,mitte suurem diiselauto Volkswagen LUPO, mis samuti minimaalselt jooki rüüpab.Hindki vaid kolmandik mu tänasest väljavalitust.Näis,mida leiavad sotsametnikud mu taotlusele vastuseks.Usun,et napi rahaga mind toetavad, siis jääbki diil katki.Juba olen valmis selleks stsenaariumiks, sest otsin DOCS Eesti kontakti,müügimees Mätas tuleb puhkuselt teisipäeval,siis esitan päringu Saksamaale.Puhkusel on ka Whatcar väljaande peatoimetaja Tõnu Tramm ning minu automüüja Rait. Kui vana kolleeg Pääskülast, Kalvi  läheb ja lööb käed mu Vitara ostuks, nagu eeldatavasti teeb, sest tal dziibihimu kallal,kisun lahti oma järgmise autodiili.
Samas leidsin internetist mõne pasliku retroauto, millest mul polnud aimugi.Esimene maastur oli VW Thing, teine VW Type 181.Jõhkrad vanad armeeautod mõlemad, mine või filmi. Ent ju hinnadki vastavad ning tiptronic käigukasti ära mitte loodagi...Kuna üle oma varju ei hüppa,ma parem ei proovikski.
Vahurile viin tänutäheks autoabi eest Horchi rooliratta signaalivõru.Vitali Volkov, Männiku autofirma omanik ja mu hea võõrustaja saab Leedu landikomplekti,mida tal tore eksponeerida kalatarvete juures grillnurgakeses tema kenas koduaias.Kus kalavõrgus rippuv kroomitud lant, kunstkalake, juba ootamaski.Ju seegi Leedu toode nagu minugi komplekt,mida siin majas enam keegi ei tunnusta ega vaja, sest kes ikka paadiga merele haugipoissi näppima läheks.Vaimusilmas näen kuidas maja ette tellitud prahikonteiner neelab kunagi kõik selle staffi, mis vanast ajast kokku tassitud.Nii ma ei taha et bomzikud prügilas tuhnides leiaks midagi, mille tarvidust ei mõika ega väärtust hinda.
Meenutushetk.Kunagi klubi Unic algusaegadel liikus ringi aardekütte- vanarauajahtijaid,kes meie klubi tegude ja kuulsuse laineharjal sõudes mööda maad ringi tuuseldasid ning meie eest vanavara katsusid ära tassida.Korduvalt juhtus,et V.Kirss läks mõne talumehe majapidamisse ning küsis et kas vastab tõele et teil midagi vanasõidukiosadest alles.No oli küll,aga Valeri Kirss käis siin, ma andsin juba talle ära,vastas talumees.Kirss siis seletaski et tema see just ongi ning varem väisanud pole.Asi lõppes sellega et klubi koosolekul tuli Valeril meile selgitada,miks ta visiitkaardil väike passipildike peal on...Et mitte edevusest vaid vajaduse sunnil.
Seekord siis sedasi,tunnistab teie
paadikapten Neemo E Poldre

Wednesday, July 24, 2013

Inglismannidele ei sobi Rootsi poliitkorrektsus

Sellisele järeldusele võis tulla igaüks, kes viibis just nüüd Albioni maal kui sündis uus kuningas.St Mary haiglas nägi ilmavalgust väike troonipärija, poisslaps -selle tähistamiseks värvusid siniseks kuulsa Trafalgari väljaku purskkaevud ning Toweri sild.189 m kõrgusele BT Towerile tekkis kiri Sündis poiss.Ka kõmuajaleht The Sun oli sel päeval The Son.
Meenutan, et vastavalt uuele joonele pole Rootsis ei poisse ega tüdrukuid - on vaid sõbrakesed... Selle enam kui kummalise uuenduse valguses pidanuks olema kõikjal sloganid Sündis sõbrake. Meie ja vana hea Inglismaa asukate õnneks pole neil seal radikaalseid uuendusi hinnatud ega sisse viidud ja kõik on nii nagu ennegi. Mis pagana sõbrakesed. Kuningas ja kuninganna pole ometi lihtsalt semud, vaid troonil istuv kõrgest soost abielupaar,kelle eluülesandeks on sinivereliste lapsukeste tegemine et traditsioon jätkuks, mitte ei puruneks.
Haige mõtlemisega rootsmannid võivad küll uskuda kesksoost olendite olemasolusse, kuid meie terve  talupojamõistusega on sellist jaburdust raske kui mitte võimatu mõista.Ajast aega on me Maarjamaal ikka usutud kahe erinevast soost inimeste eksistentsi nii meil kui mujal.Tahaks näha,kes julgeb selles kahelda.Kusti alamad ehk, kui nende kunni pääle mõelda.Praegune Gustaf oli meremehena küll täitsa normull mees, mäletab mu tädipoeg Heldor, kes teenis sundaega temaga samal sõjalaeval.Kas poisid ka koos naistes käisid kui linnaloa said, sellest ajalugu vaikib. Tädi Hilda poeg kah andnud justkui vaikimisvande.Ent kui mõtlen aastatagusele kuningakoja skandaalile, kui Silvia mees vallatles mingi lõbuneiuga, ju siis ikka mingeid suguvallatusi toimus juba ka meremehepõlves, laseb arvata.
Kui arvate et vaid vana hobune alles nüüd kaerakoti pääle hirnahtas, arvake uuesti.Seda pakub
teie paadikapten Neemo E Poldre

Tuesday, July 23, 2013

Laekusime koju väimeespoju 41.sünnipäevalt

kuhu kogunes enam kui veerandsada noorpere sõpra/paarikest koos vähemalt kümne titega-või kes neid Annavanuseid ehk pluss-miinus aastaseid kokku lugeda jõudnukski.Kena armas suveõhtuke lasi Printsu teel aiapeolaadse prallekese püsti ajada.Kus kõik kaifisid kokkusaamist. Meie Mimmiliisaga lahkusime teisena nagu olime tulnudki.K.17 kohal ning 20 juba kodus.Kauem polnud kavaski,sest on ju noorematel plaan minna linnapeale end tuulutama kui esmajoogid sehen.Meist niiehknii afterparty osalisi polnuks, aastaid kah omajagu ja mu kainel sohvril homne tööpäev koidab. Kirgi  küttev riist, mopoauto peaks saama homme Vahuri abil tule torusse- lubas kustunud aku ära laadida, siis saan relva Tiia aeda põristada kuniks paberisõda lõpeb, sotsametnikud oma tarvilised dokustaadid kätte saavad ja asja otsustamisele pühenduvad. Kui teema sahiseb liiva,pean vist võtma vastu karmi otsuse ning loobuma ülihea Grand Vitara hädatapmisest.Kui kärutan ise minimaalselt ning pikaks talveks panen hoopis seisma, võin/suudan sõita küll kulutusi pelgamata. Aga kui keegi palub autot, siis kord saab olema karm - niipalju kui bensat kulutas,pangu paaki tagasi.Ega vanaonu rahakott pole kah põhjatu märss...
Eelolev pühapäev küll head tuju ei tekita, sest Luksemburgi noorpere peab kodumaile tagasi sõitma, kuna perepea Eero puhkus saab otsa, argipäev vaatab vastu.
Pakutakse mulle kodumaist infi, et eakamaid oodatakse tööturule tagasi.Kutsutakse 50...74 aastaseid pealinnast ja Harjumaalt kes parasjagu ei tööta ning kel viinaviga küljes.Esimese,vanusepiiri nõude  poolest ma justkui sobiks neile.Teise kriteeriumi täitmisel jään hätta,sest seda viga pole olnud ega tule. Huvitav küll, kas vaid napsivendi vaja aidata või on meie LIVIKO nii suures tööjõu mures et kainureid ei vajata.Tasuks ehk kandideerida, sest pakutakse isegi stippi õpiaja kestel.Ja kellel siis raha vastu peaks miskit olema...Kui teate kedagi,kes teab kedagi,helistage
paadikaptenile Neemo E Poldre,le

Öösiti külastavad inimesi targad mõtted

Kuigi öeldakse et öös on asju,aga tühja sa neid hommikul voodi eest leiad.Mõtted meenuvad küll - näiteks täna hommikul meenusid mu öised mõtted pärast õhtust lehelugemist internetis, kus sain teada et zoovolinik Sepper sõitis Leetu omasooiharate protsessiooni jälgima ja toetama.Välkvalge hetk mis mind unehõlmas tabas oli järgmine-mis saaks siis kui jätaksime PD-inimesed täiesti rahule. Üldse ei sekkuks miskitmoodi nende tegemistesse ega paraadidesse ega klubidesse ega ka tungivaisse  abiellumisihaluisse.Saame siis näha kuidas praevad omas rasvas ning suisa omaette puristades. Sest ega meil enam suurt muud üle jäägi, kuna rünnakud heteroinimestest vähemuse vastu kisuvad järjest kummalisemaiks.Otsustage ise-juba häirivad PD-inimesi heterorahva lembelaulud, mille nimel ei peeta paljuks armastuslaulukeste keelustamise nõudmisi.
Kuidagi liigselt elavad heteroinimesed kaasa/sisse teisiti mõtlejate sebimistesse, arvan. See just innustabki neid vastupanuliikumisele kui me noid kuulsaid ja kummalisi rahule ei jäta. Minu üleskutse oleks siis eelöeldule vastav Tehke mis tahate aga mitte minu perekonnale. Ja kusagil varjatult,sordiini või teki all.
Kui olete ettepanekuga päri, toimige vastavalt ning ärge erutuge kui päevast päevas peate lõpmatut  PDpropagandat kuulama/lugema
Vahelugemist pojukestest.Kui eile olid põnnid minu hoida ning diivanilaual imiteerisime mitmeid  põnevaid  liiklusolukordi mudelautodega,vedas looduse kutse Patriku korraks ära pissimajja.Kuidagi loomulikult pakkus noorsand-pane me mäng korraks pausi peale.Naersin et vähe polnud-kuidas saaks lauamängule paus suruda.
Ju tema teab,ent mitte paadikapten
Neemo E Poldre

Sunday, July 21, 2013

Mõndagi,mida ma selles elus ei tee

on näiteks suvemaja ostmine Hiiumaale. Leidsin just kinnisvara reklaami,mis pakub suht normaalset suvituskohta Pühalepa vallas, Hilleste-Hellamaa tee ääres asuval neljahektarilisel krundil.Elamu kolme toaga- 76,6 m2,uus saun,kelder ja vana kõrvalhoone,kaks kaevu ning merega külgnev krunt, rannajoontki oma sadakond meetrit.Hind pole tappev, vaid 99.500.- Miks mulle ei sobi,küsite. Aga vaid seepärast,et isegi naela ei saa seina löödud,vaegurimured kimbutavad.Iga viimast kui asja ei saa kah teistelt paluda nii et hiljaks jäänud see pakkumine.Kuigi paadikoha omamine  koduukse all oleks ülimalt ahvatlev ning paljudele kättesaamatu.Nooremast peast, terve inimesena oleks end tundnud kui kuninga kõuts.Selliste võimaluste juures suvitades.Aga nüüd jääb loota lotovõidu pääle,et saaksin samamoodi saarekodaniku elule pühenduda kui noorepõlvesemu Kalju, kes lotovõidu järel ostiski majakese Saaremaale ning lahkus eestlaste riigist meretagusele maale. Pole kerge temalgi see uue elu alustamine sest aeg muserdanud mu eakaaslast ning selg vaevab, ei lase täisverelist metskapteni-elu elada.Vaid optimism ja elutahe teda püsti hoiavadki. Pojad kah Kuressaares elutsemas ja ametis ning vajadusel appi tõttamas. Paraku on interneti-ja mobiiliühendus Sõrves nõrk mis nõrk,ainul lauatelefon abiks eluga sidepidamisel ning tohtri kutsumisel kui hädasti vaja.
Mina suudaks lotovõidu korral tellida kogu kodumajanduse selle raha  eest, alates muru niitmisest...
Kui juba vanade meeste autojuhtimise teemasse süveneda, siis tasub mainida ajalehes ilmunud ettepanekut eakate sohvrite auto märgistamiseks analoogselt noorjuhi vahtralehega...Roheline see märk ei peaks olema, solvab vanakest ning pistab ta ühele pulgale nooruseuljusest ullikesega. Kuigi mõni eakam sohver on tragim roolihoidja kui oma bemmirondi võimsusest hullunud päss.Paraku tuleb tõdeda et avarii tagajärjed on ühtviisi hullud - nii et mõttel on vist jumet. Mingi märgistus võiks ju olla.
Seda ei häbeneks ka teie paadikapten
ABCDE-kaardini jõudnud  Neemo E Poldre

Saturday, July 20, 2013

Nähkem Eesti elu ilusaid külgi

Selline on olnud minu üleskutse.Pean ise julgustama teid, kirjutajainimesed, kes pole veel asjale pihta saanud.
Teengi teie julgustuseks algust.Eile tellisin meilitsi digiretsepti teiselt tohtrilt PERH-ist, kuna minu ihutohter on puhkusel.Ei möödunud vist tundigi kui tuli arstilt vastuskirjake-mu digiretsept lendas apteegi poole. No kus riigis veel käivad asjad nii nobedasti.
Teine lahe tähelepanek.Käimasoleval Rally Estonial stardivad Tehvandil ka Historic-klassi kiireimad sõiduriistad, mis tegid ilma mu noorusaal.Teiste seas startisid ka GAZ-24 ja meie mail seninägematu rallikas-Fiat Panda. Nii üks kui teine ei saa muidugi Lancia, Fordi ega Porsche vastu,aga huvitav vaadata ikka. Kummastav,et pole väljas ühtki kuulsat Lada VFTS mudelit, mis omalajal oli Stasys Brundza leivanumber ning tegi leeduka ja ta auto  kuulsaks üle kogu sotsialismileeri.Tuli vaid imestada et vene autost, mis Fiatina küll itaallaste algupärand,võeti välja 180 Hj.
Mõnda veel,mida tähelepanelik inimene peaks plusspoolele kandma.Meie üle-eestilised suveteatrite etendused, mis on mandril kandunud juba saartelegi.Naissaarel need kuulsaimad muusikalavastused/ kontserdid Nargen festivalide nime all kõlavad,kuid aina sagedamini näeb head teatrit ka Hiiumaal, vist isegi rohkem kui suure venna pool naabersaarel. Saarlastel on vastu panna vaid aplombikad Kuressaare ooperipäevad,kuid hiidlaste tihedam etendusevõrk kaalub minu silmis üles kõik kuulsuste paraadid neil ooperipäevil. Tunnistan kohe,et pole elus kordagi sinna sattunud,mida kipun kibedasti kahetsema. Tahaks loota et minu pakutud nappide näidete manu pakute ise juurde, miks Eesti elu on ilus ning kiitvaid sõnu väärt.
Sinna juurde serveerivad tänased teatritegijad- täiesti õigustatult- oma kriitika meie elus vahel veel ettetulevate ebakohtade pihta-räägitakse julgelt sellest kuidas uusaadlikud on oma mätta otsa roninult harjunud rahvale kõrges kaares...Värskeim näide pärineb Rakverest, kus Üllar Saaremäe juhtimisel uudset Hamletit otse Vallimäel etendatakse.Täna hommikukohvi juurde vestlesin sellel teemal oma Mimmiliisaga,kes kähku kinnitas-teda valitsuse kritiseerimine üldse ei huvita.Ju oled minu eest salaja peavooluparteisse astunud,arvasin seepeale.Salgas esimese hooga maha,nii et mine võta kinni kuis lugu tegelikult.
Kes ikka sigadustega hiilgab, tollele tahaks vastu lonti anda,kasvõi näitelaval
teiegi paadikapten Neemo E Poldre

Friday, July 19, 2013

Mingid suuremad muutused on õhus

     Meediapilt seda juba mõned kuud peegeldab.Nii on läinud kaubaks printmeedias  mitmesugused huumorikillukesed kord Esimese Andruse, kord Jürgeni ülbuse pihta.Euroopa parim rahandusminister on halvustava suhtumise kuhjaga ära teeninud, kuigi kipub teenima kõrge aujärjega kohta suure liidu võimukoridoride keskel.Seni viimane Luigepoju Ekspressen mahutas eile Kranaati mõtlemapaneva jutukese sellest kuidas ärmatajad pistavad Kadrioru kuludesse oma kõiksuguseid arveid...vaimukalt, kusjuures. PM pakub täna värskeima Juku anekdoodi kuidas vallatust anekdoodikangelaspoisist sai oma kooli lõpetamise järel tubli majandusminister.
Koolist veel, suurkoolist. Mitu tänast ajalehte kirjutavad sellest et mu vana hea noorem kolleeg Priit Hõbemägi astus tlü-sse ajakirjandust õppima.Poiss käib minu radu, sest alustas samuti Õhtulehe sekretariaadis ajalehe maketeerimise/kujundamisega. Aga nüüdseks on ta jõudnud kaugemale-koostades  leheneegri ülikoolituse õppekava mida lähebki nüüd testima.Seda et Vana Hõbe on ise kvalifitseerunud meediaõppejõuks teadsin juba varem. Tragi vend, olnud peatoimetaja nagu minagi ning nüüd läks valehäbita ajakirjandust õppima.
Ajaleheuudis  seegi, et Eestis on Balti riikide ohutuim liiklus.Kuigi veerand kõigist õnnetustest langeb alkonautjuhtide arvele.Mõelgem,kui roosiline oleks olukord siis kui kuulaksime liikluspolitsei pealikut Alo Kirsimäed, et tanklais ei peaks mitte alkoampulle müüdama.Bensaaferistid vaidlevad talle vastu, et tänane olukord NEILE küllalt hea.Mina karistaks igal võimalusel liitrihinna tõstjaid just aslkoholikeeluga, et mida kurradit. Lüpsate meid et vähe pole ja joodate täis kah.
Ning kuhu on jäänud ilusad kavad et purjuspäi paugu pannud huligaaninimene maksku  kinni kõik kannatanute haiglaravi- ja liikluskahjud, sealhulgas enda omad. Ainult see kõrgeima ohu allika-sõiduvahendi konfiskeerimine toimib, nagu ka shokivangistus elik kohene arest.
Pole olnud enam juttu sellestki et liikluses patustanu kindlustustariif peaks lakke kargama-kas see ikka on juba nii ehk mitte.Pean vist esitama küsimuse asjaomastele instantsidele,kasvõi läbi meedia.
Seda et mu tütretütar,väike Anna on äärmiselt intelligentne olevus, pisike blondikiharaline inglike, pole vaja päridagi. Sest kaugelti näha.Jalutab elutoas ringi ja uudistab diivanilauakesele asetet kahte teleripulti,siis piidleb samas minu prille ja Mimmiliisa välgumihklit.Aga pärast uurimistööd napsab lauakeselt näppu vaid pojukeste mänguasja - Angry Birdsi.Täna käib mööda samal lauakesel asetsevast lillekompositsioonist mis väikeses vaagnakesel. Piidleb, aga ei puutu ja jalutab edasi.Vähe on temaealisi pisikesi inimesi kes ei näpi valimatult kõike mis silma alla jääb, seda usub ja teab
teie paadikapten Neemo E Poldre

Thursday, July 18, 2013

Diktaator Fellinist vanaaegsete kirjutusmasinateni

Midagi sarnast tahaks esile tuua kui seostan tänased ajakirjandustudengid ja ajaleheuudise, mida on tootnud loodetavasti sarnased hästiõppinud inimesed.Kasutan kildu TRÜ ajakirjandusõppejõu, kunagise tuntud spordireporteri Raul Rebase koostatud ettekandest Eesti Ajakirjanike Liidu ja Euroopa Parlamendi infobüroo Eestis ühisseminaril nimega Avalik huvi ja ajakirjanduse rollimäng. Sealt see killuke pärinebki. Pean tunnistama et ülihuvitavat materjali ümber jutustama ei hakka kuid paar markantset fakti vajavad siiski tutvustamist, kasvõi see et mõnedki R. Rebase  tragid ajakirjandustudengid on juba eos minimaalse silmaringiga ning usuvad tõsimeeli et Fellini oli Itaalia diktaator. Samas jäävad nad kimpu vastamisega ülilihtsale küsimusele - kes oli Juhan Peegel /Sic/. Seal ongi napi ajutegevuse juured, usun. Avaram lugemus pole meediatöötajale kunagi kahju teinud. Sest pärast suurkooli lõpetamist oskab selline asjatundja kirjutada  uudisnupu-Vene salateenistused ostavad vanaaegsed kirjutusmasinad. Loen ja mõtlen-ega ometi selliseid reliikviaid nagu omalajal Õhtulehe toimetuse igivana muuseumiront Kenwood või Olympia,mille oma ülemuse Leo Randmaa loal koju tassisin. Küllap ikka ostetakse lihtsalt vanamoodsaid kuid suht uusi korralikke masinaid, nagu minu Ungari kohvermasin, mis töötab laitmatult, pole museaalne ning mida ei kimbuta arvuti hädad-kirjutet teksti saab luurata kustiganes, spioonid on valmid nuhkima kasvõi satelliidilt.Nii et mu tublid üleõppinud noored kolleegid-mõelge ikka ka kui midagi paberile/internetti/arvutisse toksite. Näiteid võiksin printmeediast tuua ridamisi kus natike mõtlemist enne oma jutukese paberile panekut polnuks liiast.
Oma tänase, noomiva mäejutluse lõpetab
teie paadikapten Neemo E Poldre

Wednesday, July 17, 2013

Viimased kuumad juulipäevakesed

on sujunud sujuvalt kolme pisikese järeltulija seltsis-meie pojukesed ja Anna on üpris lõbusad päevasisustajad. Poisid  sukelduvad lahingtegevuse ja püstolipaugutuste vahel tihti mu arvutisse ning siis saan tegelda millegaiganes.Väike neiu hämmastab jätkuvalt oma söögiisuga.Tänane imekaunis  pannkoogihommik oli ilmekaim näide-neli päris pirakat pannukakkua mahtus piiale põske nii et suhutoppimise aegu polnud mahti hambaidki liigutada, õnneks toimis värske  vaarikamoos  kui libesti. Patrik suutis vaevu ühe-kaks kooki sisse visata,Sebastian mahutas kolm suurema vaevata.Ei läinudki palju aega mööda kui pojukesed tulid toidulisa otsima-banaan ja värske kurk olid esmased näljapeletajad.Kuni Mimmiliisa tegi kana-riisipada, mis oli juba toekam punutäitja.
Minu päevakese sisustas maili-kirjavahetus klubivendadega siin-ja sealpool lahte ning uudisnupukese kirjutamine Linnalehele et 9.aug. toimub südasuvine,juba kolmas öine uunikumide tähesõit, mis pühendet 1960...1970 aastale märksõnadega sex, drogs and rock,n,roll. Põristatakse 312 km Lõuna-Eesti mägistel kurvilistel teedel,start on Elvas.Oh kuidas tahas selle kaasa teha,kuid inimvõimetel on piirid ja neid tuleb tunda.Las nooremad jätkavad mida olen kunagi alustanud.Ega minu kaasaegseidki seal pundis palju näha ole.Kuigi oma nö. pressiteenistuse autol võiksin trassi läbi sõita, kogu selle  tähesõidu  kaasa teha et muljeid jäädvustada.Pisike must alla 300 km läbinud automaatkastiga diisel JDM, mis veel praegu Prantsuse numbrimärgiga mu kodumaja ees seisab, sobiks selleks kenasti.Ent pole ju vaja seiklustesse laskuda ning oma peret veelgi rohkem ärritada. Niigi nad häiritud mu toimetamistest, sest vanaonu peaks vist juba vagusi Pärnamäe grillimaja pääle mõtlema- aga kussa sellega. Kuni hing sehen, ikka tarvis sebida ja sekeldada. Et pärast poleks piinavalt valus seal põrgukuumuses...
teie optimistlikul  ja elurõõmsal
paadikapten Neemo E Poldrel

Monday, July 15, 2013

Aeg andis arutust,sest võtsin aja maha

ning kammisin oma sassilöödud mõtteilma.Mentaalselt lööb ju jalust kui saabub tõdemine,et nüüd ongi jokk, M. ja lõpp.Rahuned ning kutsud end korrale-kui kaua siis plaanisid sel maakamaral kulgeda. Eesti mehe keskmine eluiga juba käes, kaua siis veel.Ning kui sügavamalt mõelda,ongi see missioon täidetud mille nimel rohkem kui pool sajandit tagasi siia ilma saabusin.Nüüd on lapsed paari pandud ja järelkasv nelja põnni näol sirgumas, vahepeal veits laokilejäänud kodu lõpuks korras.Niipalju kui oli võimalusi esimese hooga teha.Jäänud on WC ja dushiruum,siis ongi kõik. Pikka pidu enam ei tule,otste kokkuvedamise aeg on ees.Nii ühes kui teises mõttes.Sest missiooniaeg, milleks sai siia ilma tuldud, ongi edukalt lõppemas.Siht oli saada ajakirjanikuks kui Ajakirjandusmaja autojuhist sai Õhtulehe tööstusosakonna nooremtoimetaja, siis osakonnatoimetaja,siis pressikeskuse vanemtoimetaja ja tagatipuks automeeste pressikeskuse peatoimetajagi. Nii et need soliidsed mehed-peatoimetajad  August Saaremägi,Ago Ustal, Harri Lehiste ja ka minu hea peatoimetaja Harald Haug, kellele aina alt üles vaatasin, said minust lõpuks kolleegi. Koos meheväärilise neljasajarublase kuupalga ning ameti-Volgaga. Kuni Mihhail Gorbatshov suure liidu puruks lammutas.Siis lõpetati ka ministeeriumite pressikeskuste tegevused, neile eraldatav raha kärbiti ning minu kollektiivikesel polnud enam elujõudu. Suurema kurvastuseta suundusin viieteistkümneks aastaks uute väljakutsete otsinguile.Alustasin uhkelt Miss Estonia pressiesindajana,sealt kutsuti Fordi Keskuse reklaami-ja suhtejuhiks läbi Belesta.Kui firma uus kaasomanik,belglane Willy Myllye mind enam ei vajanud, maandusin ARK-i pressiesindaja toolil.Sealt kutsuti Maalehe autotoimetajaks, kus tundsin end taas kui kala vees. Sest pole elus midagi lihtsamat kui sõita ja kirjutada autodest.Insult 2002 aprillis viis mu tõvevoodisse,kust juba veidike välja rabeldes hakkasin kargu najal liikudes Männikul tegema pressiesindaja- ja   reklaamitööd firmale EuroMaz. Elujõudu ja -tahet peab olema, siis pole tuttav töö üldse raske.
Epiloogi kokku sättida on vast vara, jäägu see temp edaspidiseks.Peatähtis on see et mu süda on rahul ja ükski närv ei tõmble.Ka mu õnnis emake peaks rahu saama seal teispooldsuses.Kui ma armee järel  roolikeerajana leiba teenisin,ohkas ta ikka-lootsin et minu pojast saab midagi rohkemat kui autojuht. Kassa näe-saigi...rõõmustab teie
paadikapten Neemo E Poldre

Saturday, July 13, 2013

Kes siis ikkagi on täielise EW ajakirjanik

kas südi ning hakkaja loomuga inimene, ühiskonna valvekoer kes paljastab poliitaadli kurjad teod rahvuskehandi kallal ning tuvastab riigile kahjutoonud mõttetused bojaaride tulurohke aktsiaseltsi EV juhtimisel. Ning paljude rahakantimiste tagamaad koos süüdlaste liistuletõmbamisega.
       Või on /peaks/ ajakirjanik olema hoopiski isiksus kes näeb selge pilguga ka meie elu helgemaid pooli ning kurva üldpildi- rahatud töötegijad, nälja piiril virelevad lapsed jpm.- taustal/kõrval  toob välja positiivsemadki momendid mis meied ümbritsevad ja hoiavad. Nagu Eesti suht rikkumata loodus,  ka kümned Euroopa mõistes haruldased kaitsealad ning neis peituv fauna ja floora  kogu oma liigirikkuses.Tervendav oli lugeda üleeilse PM kolumnilaadsest kirjutisest ühe ajakirjanikust daami muljetamisi, kuidas ta tegi meie maal ringsõidu suurest imestusest pakatava väljamaalasega. Eesti elu on meid ümbritseva poolest siiski imeline, selgus ka lugejale kes küllap on frustreerunud kõigest sellest mida miinusmärgiga päevast päeva kajastatakse.Olen ka ise tuumanud et oleks juba aeg panna punkt meedias kõige halva esiletoomisele  mis meid nende endiste võimuletrüginute tõttu ohustab ja ähvardab. Kirjutagem rohkem asjalikest ja nutikaist noortest,kes meie elu kõigi raskuste kiuste edasi viivad. Võtkem end kokku, kirjutajarahvas , mõelgem kivirähklikult ning pistkem meite patused seltsimehed hoopis mõnuga häbiposti.Pilkelugudesse. Kus nende koht.Ning jätkem tavakohane lausvandumine, see neid niiehknii eri morjenda,sest tewflonmeestel ülipaks plastkate kuklakarvadele kasvanud, neid juba meiesuguste  vastukarva silitamine ei häiri...Pigem ootavad pikka paid oma  Bruxelles,i isandailt ning endile ülitulusaid ametiposte koos raha järele igatsemise tasudega.
Võtke seda kui üleskutset ning kasutage minul tervise tõttu tegematajäänud magistritöö teemat *Miks ajakirjanik pole Eestis loovisiksus* Tänuväärt aines uurivale ajakirjandusele, kas pole. Sest töömahukas koguteos toob kindlasti hulga plusspunkte TLÜ meediaõppejõud Raul Rebaseltki. Kelle loengukonspekti pean väärtuslikuks lauajuhendiks, sest see kajastab väga huvitavalt põnevat teemat-  kommunikatsioonijuhtimist,mis olnud pikki aastaid minu elu ja töö.
Loodan et oma sõnavõtuga täna kedagi ei riivanud, kuigi poliittehnoloogidele tahaks anda valusa kolaka, unistab teie väsimatu
paadikapten Neemo E Poldre

Friday, July 12, 2013

Ammuoodatud kohtumine sai teoks

sest olin plaaninud intervjuu Tõnis.P.-ga teha juba rohkem kui kuujagu tagasi.Täna ta siis minuni jõudis ja meie vennaskonna ajalooüriku lehekülg sai puuduva lõigukese.Vaja vaid ta mälestused lahti kirjutada ning oma arhiivist klubiürituste realt täpsustusi leida. Muide, mu pere daamid on kolmekesi juba Vormsil pulmapeol ning laekuvad ülehomme.Nii et peaksin heitma iseoma puhkamisemõtted kõrvale ning pühenduma kirjatükkide toksimisele.
    Oma blogis olin teinud kogemata liiga nooremale kolleegile Päevalehest, P.P.-le kuna üsnagi ülbelt teatasin et meil kodueestis pole olemaski uurivat ajakirjandust.Mida võin kinnitada ilmselt seitse korda nädalas, kuna avastan pidevalt printmeedias teemasid mis nõuaks intelligentsemat kaevumist. Sügavutiminekuid, teemade tausta avamisi. Pole siis ime et isegi kultuuriministeeriumis ei teata, kas ajakirjanik on üldse loominguline inimene.
    Minu üllatus oli tohutu kui meilboksist avastasin mu kirjutisest häiritud daami,loo autori  messidzi, mis oli vaid osaliselt minu patuga seotud.Kuna toimetus oli eksinud piltniku autorsusega, siis polnud parata et minu pööningul kontaktid üllatusest kokku laksatasid,kaks pluss kaks kokku liitsid. Kuigi hiljem leidsin et piltnik Osula nimi meediapildis mitte tundmatu pole.Kahjuks seni vähe esinenud, mitte nii kuulus kui mu tuttavad kümned nö korüfeed alates Hiisist ja Puhmist.Vendelinist ja Migdalistki, kui väga soovite.
Igaljuhul on hea vaid sisemise tsensuuri abil omi mõtteid siia kokku kammida. Glavlit puistas meid  omalajal hoopiski põhjalikumalt, oma neid mälestusi pean kirjandusmuusemi palvel veelgi jätkama, olingi unustanud...
Jäägem siis seekord sedasi,rahuliselt,
leiab paadikapten Neemo E Poldre

Sunday, July 7, 2013

Kas läbimurre mu invaepopöas või kuidas

Just nii tahaks küsida oma suures üllatuses kui sain meilivastuse Vootele Hansenilt, Inimõiguste instituudi peamehelt. Lugu oli järgmine-lugenud ajalehest et Silvergate käilakuju Meikar lahkub tolle instituudi nõuniku kohalt,saatsin päringu -kas on võimalik,et eluaegne ajakirjanik võiks sobida neile nõuandjaks kuigi on insultiinvaliid ning lonkab tugevalt. Ega ole ühegi erakonna liige, seega parteitu. Viimane lause oli vihjeks neile kes teavad et partei omi poisse soojadele kohtadele sokutab. Vootele sai ilmselt vihjest aru ning vastas, et parteitu võiks sobida küll kuid nad tulnud just arusaamisele et Silveri koht koondatakse ning sellest tekkiva säästu arvelt saaks rahastada mõningaid  pooleliolevaid projekte...Järelikult oligi tuline õigus neil,kes arvasid nagu minagi et mehel tänavalt pole sellisele soojale ametipostile asja.Ja kuna väärilist parteilast, ei broilerit ega tublit penskarit ei leidunud, tuli nuputada küsijast vabastav lahendus.Mina kui uuriv ajakirjanik luban et kui siiski on lähitulevikus vaja kedagi Meikari kohale hõlptulu teenima panna et peavoolupartei maksud tasutud saaks, siis mina selle story ka esseeks kirjutan. Ning Postimehes avaldan.Et paljastada nimelt mulle serveeritud häbitu vale nagu poleks neile enam mingit nõunikku vajagi.Hea nõu on alati kallis, aga kas just minusuguse vabatmehe ja vabamõtleja käest, see on iseasi.
         Läbimurdeks nimetan olukorda vaid seepärast et esimest korda vastas mulle ametiisik pärast mitmeid mu reageerimisi  mitmesugustele tööpakkumistele.Peapõhjus oli vast see, et märkisin ära oma liikmelisuse Eesti Ajakirjanike Liidus ning pealik hakkas pelgama et suure purustusjõuga vennaskonna liige kukub kaevama sügavuti ning tekitab pärast hulga probleeme-parem ikka tülikast küsijast kuidagi soliidsemalt vabaneda.Kui inimest ei tea-tunne, ei julgegi mingi töösuhet alustada. Tugevat parteilist soovitus kah taga pole, mine isahane tea.Kuid Google ja Facebook ju leiutatud, mine mees ja uuri kellega tegu, julgen soovitada. Aus ja avalik meesterahvas nagu ma olen, kõik ju lausa peopesal.ARK ja Maaleht võivad kah soovitada et pole konfliktne ja tuleb tööga toime.Iseasi kas ma oma praeguse elujärje juures üldse töökohta vajakski.Kuid tore ja innustav vaheldus oleks igaljuhul, uus väljakutse nagu usub väsimatu ideede generaator
see teie paadikapten Neemo E Poldre

Saturday, July 6, 2013

Joo ja sõida -uus kampaania

Eksite kui arvate et see uudis me armast Maarjamaad kuidagi riivab.Hoopiski Iirimaal,kusagil Kerry krahvkonnas tuli kohalik poliitik Healey-Rae taolise revolutsioonilise kampaaniaga Drink and Drive sirgeselgselt välja Tema arvates tohiks siiski väikestel teedel ja tänavatel-mitte riiklikel maanteedel, olla lubatud autojuhtimine pärast seda kui tarbitud kolm pindist õlut.Kuna maainimesed ei julgevat enam pubisse sõita vaid manustavat kodus suisa ihuüksi viskit, muutudes üha depressiivsemaiks ja üksildasemaiks...Ta teadvat inimesi kes seetõttu isegi enesetapu sooritanud. Nii räägib kõrtsiomanik kel omagi lehm ojas, sest kui õllejoomise järel rahulikult koduteele põristama minnakse, ongi ta oma raha kätte saanud. Iseasi kas lisaks õllele pisuke järelvankrike jägermeistritopsi näol ka tehtud ehk mitte. Meil kodueestis läheks küll midagi veel põske kui hammas verel ning koju vaid mõni tühine  kilomeeter tuttavat teed.Nii et siinmail võime me oma väikesest promillist autoroolis vaid unistama jäädagi. Õnneks. Joomakultuuri-kihtki meil na õhuke nagu te kõik teate.
Poliitilise kultuuriga on hoopis teine tera.Täna kütab kirgi taas päevakorrale tõusetunud mure-meil Eestis on toiduainete käibemaks ülemäära kõrge, suisa euroriikide tipus.Saksamaalgi  on käibemaks 19, tarbekaupadel ja igapäevateenustel vaid 7 protsenti, nagu toiduained,ajalehed ja transport. Ülbik, me Jürgen aga pareeris kohe et siis ähvardavad riigivõlg ja kaupmeeste rikastumine kes viivitamatult selle maksust mahavõetava osa hindadele otsa keevitavad.Prisma pressiesindaja väitis aga vastu et nemad nii ei tee ning hinnalangus jõuab tarbijani.Normaalsed asjamehed aga väidavad omaltpoolt et käibemaksulangus hoopiski elavdab tarbimist.Euroopa parim rahandusminister näeb aina asja vaid omasuguste, elu peremeeste vaatevinklist.Kohtumõistjaiks on vaid aeg ja luud,mis pühib selle ülbe poliitikamehe ajaloo kolikambrisse, kus ta koht, usub
paadikapten Neemo E Poldre

Thursday, July 4, 2013

Eesti uurivast ajakirjandusest pole märkigi

ega ka ühtki halli või muud värvi varjunditki.Seda hoomas igaüks kes luges väidetavast EPL eksperimendist kus keegi P. P. kui loo autor kinnitas end olevat teinud eksperimendi ning sõitnud teel väljapuhkamata sohvritega kaugliinibussiga Riiast Kölni ja tagasi. Täna ta mulle küll kinnitas et just nii oligi... Mina, vana auto-ja transpordiajakirjanik, vaid imestasin kuidas tuli keegi piiga selle peale et omapäi ja ise tuvastada  nii julm rikkumine. Näinud piltide juures foto autori nime Hendrik Osula, aimasin miskipärast, et siin on mängus on Eesti kroonimata bussikuninga Hugo Osula karvane käsi. Mees on ju konkureeriva Luxekspressi omanik ning bussifirma Sebe põhiomanik. Ju oli tal vaja oma rivaale, noid pagana  saldejumpse uputada, et ilmselt oma pojagi-kui see ikka oli poeg- mängu pani.
Mis puutub siia uuriv ajakirjandus,küsite.Vat toimetuse vastutavam töötaja võinuks teada et Osula nimi tähendab Omnibussi.Ja selliseid ilmselgeid traagelniite oskama vältida millele eelpool vihjasin. Kui selle pildi autorsus oli toimetuse eksitus,siis minu vabandused asjaosalistele siinkohal.  
 Ootan põnevusega millal ja kuidas saan kokku mulle vajaminevad paprid mopoauto taotlemiseks. Midagi on lahti Mulgi motoäriga et ei suudeta mulle saata hinnapakkumist M.Go peale kuigi kahel korral olen küsinud. Ega  pea ometi Viljandisse sõitma,kuigi Finljandias juba käidudki.Hoolega uurin vabaõhulavastuse graafikuid sest niiväga tahaks noore Baskini teatritükki näha.Senised on olnud pehmelt öeldes vaimustavad nagu viimatine Mesallianss ses mõisa vanas  lehmalaudas Keila taga. Kus olnuks veits jahe kui poleks vaatajaile lahkesti jagatud pleede miska saada nahavahe soojaks.Ka baar töötas kus pakuti kohvikõrvaseks imehäid kodupirukaid ning kõrvale pitsike brändit neile kes polnud auto orjad. Nagu mina, insultiohver.
Autoehitajat Leivategija Matit ootan homseks külla.Et pidada plaani kuidas pärast ostutehingut saada m-auto isikupärasemaks, pista kohale laekonsool ja uus suunalüliti,ehk isegi kaks udukatki. Disainikleepsud on juba välja mõeldud-need tulevad valged nii ette kui taha.
Kohe teine tunne ja elurõõm valdavad mu hinge kui tunnen et midagi on veel ees,midagi oodata.Sest istuda edasi ahjutagusena vikatimeest oodates on hirmkurb ja mõttetu, võtab tujutuks kohe.
Eluisu ja -mõte ei tohi kaduda, unustusse vajuda
toonitab teile paadikapten Neemo E Poldre

Wednesday, July 3, 2013

Guugeldamine on tänuväärt tegevus,rõõmustav ka

       sest kui lõin eile õhtul sisse oma varalahkunud semu nime, leidsin sealt tema pildi nagu viimati mäletan ning ka vanaema Reeda, ema Õie ja isa Jaagu . Ning oligi sillutatud tee ajarännakuks mida ilma Google abita poleks saanud enne uinumist ette võtta.Nägin end naljaks Seeba kuningannaks kutsunud Reeta, alati heatujulist ja südamlikku vanainimest. Ka ta tütart, lahedat  Õiet ja ikka sõbralikku ja aina  suhtlusvalmit Jaak seeniori.Aja kulg on nad kõik siitilmast viinud.Isa Jaak oli kiviraidur kes pajatas et kui pinsile jääb oma kivitoksija töökohast, legendaarsest  Hurda küünist pealinna lähedalt, hakkab saare surnuaedades toksima surnute nimesid hauakividele-see ta töö, riistadki olemas.Tagantjärele mõeldes- no ei jäänud temalegi niipaljukest elupäevi mida päikselises pensionäripõlves Hiiumaal veeta.Skulptori assistendid või kuidas neid kivist kujude autorite mõtteid omakäeliselt jäädvustavate meeste ametinimed olidki...Peab vist Jensu käest uurima,tema mul ju skulptori diplomiga poeg  on.
Temaga saime täna väikese pettumuse kui sõitsime Lasnamäele eile Home for you poes reserveeritud markiisi ostma.Selgus,et ebapäevad müüjatarid olid kahekesi meile pakkunud mingit kunagist,ammu poodi toodud ning meile sobivate,kuid enam mittetoodetavate päikesevarjude valikut.Vajasime 3,6 m seinale kinnituvat ning 3 m väljaulatuvat kattevarju, aga oli vaid kahemeetrise varjuulatusega, mede terrassile mõttetu toode.Kas oodata kuni Bauhaus ehk uue partii tellib ning osta kuu aja pärast või vilistada säästu võimalusele ning osta kohaliku markiisitootja topelthinnaga kaupa, selles on hetkel küsimuste küsimus.Kipun arvama et kuna pool suve alles ees ning kapitalism mu vabariigis täiega õitsemas tellib kaupmees tulusa kaubaartikli üsna pea ning kaob mõte meeleäraheitlikult juba täna markiisi akna taha nõutada, makstes mistahes hinda.Ent ABC ehituskaubad ning firma Espak laod veel läbi traalimata, äkki naeratab juhuslik õnn teie
paadikaptenile Neemo E Poldre

Tuesday, July 2, 2013

Äraütlemata suur kurbtus puges hinge

kui sain täna meili Kennelliidu uuelt büroojuhatajalt,kelleltki Elo Lindilt kes on mu vana semu Seeba talu Jaagu mantlipärija ses ametis.Mulluse suve lõpul teatas Hiiumaale, mere taha lahkunud mees, et lõpetas töötegemise ning pühendub oma turismitalule ja jääbki saareriigi püsiasukaks.Pakkusin veel et kui pealinna juhtub astugu tingimata läbi ja nii me jutud jäidki.Ta moblanumber läks vist vahetusse ning meilidele ei vastanud. Uskusin et ju internetiga probleeme ja rohkem ei pabistanudki, teades et kui uus jaanipäev koidab, siis ma ikka Kassarisse, oma noorusmaadele lõpuks  satun. Ja nüüd siis, kui jaaniõhtu möödas suundusimegi Mimmiliisa,Beriti ja Annaga Seeba maile Jaaku otsima.
Muru oli pügatud kuid rehavars värava ees põiki-järelikult peremees majast väljas-ukski lukus nagu mu seltskond tuvastas.Kirjutasin sedelikese et mees helistaks kui koju laekub, tahtsin ka ploki Saku originaali jätta kuid daamid keelasid-eks ise annad üle kui kohtute. Ja kuidas võinuks ma teada et kohtume alles kunagi hiljem seal...teispoolsuses, sest hea  semu Jaak oli juba eelmise aastanumbri sees SURNUD. Seda teatas mulle kennelliidu saadetud e-kirjake.Mõistus tõrkus taolist uudist vastu võtmast,sest ta oli mu Mimmiliisaga  täpselt üheealine,sündinud samal päeval ning juhtumisi samas sünnitusmajas kus mo kaasagi.Juba ammu pole surm mind nii lähedalt tabanud kui seekordne juhtum, tõdeb teie paadikapten
igavesti kurb Neemo E Poldre

Monday, July 1, 2013

Võrratu raamatuelamus Maailma otsast,autoriks Kivirähk

Ma ei suuda varjata oma hämmastust kui hästi tunneb ja teab Andrus agulirahva vestlemismaneere, ta ju lausa agulidialoogide suurmeister ning slummielu superkirjeldaja. Mina kes ma teadupärast oma hämara nooruse varase koidiku veetnud Kopli liinidel olen sellises miljöös sirgunud ning midagi sarnastki juba kuulnud-kogenud. Ning seevõrra on äratundmisrõõm suurem, eilse poole päevaga neelasin hoogsalt ära rohkem kui poole raamatust enne kui uni mu maha murdis. Täna jätkan ning tean et käest ära panna vaevalt suudan.Kui, siis vaid juhul kui Mimmiliisa minu poolt talle kingitud raamatu Maailma otsas oma kätte nõuab. Ülehomme tal tööpäev eks siis loen edasi. Lihtsa inimese väga lihtne elu ja sihker mõttemaailm - selle kirjeldamise lihtsuses peitubki võlu ja kirjamehe suur geniaalsus.Kes loeb see veendub isegi.
Minu päevateemaks ja - sisuks saab olema microcari soetamiseks vajalike dokumentide kogumine. Sest   mure majas - mõnele ei mahu pähe miks inimene vajab invasõidukit kuigi sotsametnikud on sellise abivahendi ostu kviteerinud.Mina ei kahtle nende nelja-viie inimese siiras soovis inimest aidata sest nii riigi kui suure liidu seisukoht on - peab hindama ja toetama töövõime säilimist,mitte selle kaotust.Ega muidu olekski ratastoolis Laarimardikas sattunud Eesti Panka juhtima kuigi neid omal kahel tagumisel jalal vabalt kõndivaid rahandusspetse meil ikka jagub.
Ühe mure murdsime Jensuga eile -õnnestus allkirjastada digitaalselt me klubi aastaaruanne kuna see on minu kui juhatuse liikme kohus. Ent minu arvutioskused sellist kõrgpilotaazi teha ei võimalda.Ja tuligi abi paluda pojalt nagu ka eelmisel korral.
Praegu ootan meilivastust meediaärimees Mati L-ilt, kellega koos asutame me klubi ajalugu kirja panema.Kaks esimest alguspointi on vaja kännu tagant veerema saada.Esmalt kohtumine ja intervjuu hr. Koldrega kes suveks Ameerikamaalt siia saabunud.Ka Raplasse sõit kuidagi soiku jäänud,kus pidime käima kohtumas e-raamatu eksperdiga.
Nii et midagi peab ikka soolas olema et nahk turjal  vintske püsiks
kinnitab teie paadikapten Neemo E Poldre